Kas tõlk ja tõlkija on üks ja seesama?

 

Kuni hiljutise ajani ei ole tõlkimist Eesti ülikoolides õpetatud ning ilmselt on see ka põhjuseks, miks ei ole meil kuigivõrd levinud arusaam sellest, et ka tõlkimine on elukutse, mida peab õppima. Veelgi enam ei mõisteta seda, et ka kirjalik ja suuline tõlkimine on määratletavad eraldiseisvate ja oma kindla spetsiifikaga elukutsetena. Tegelikult on eesti keeles selleks olemas kaks eraldi nimetust, mille tähenduse sätestab ära Õigekeelsussõnastik: suulise tõlkimisega tegeleb tõlk ja kirjalikuga tõlkija. Nii on see ka paljudes testes keeltes – prantsuse keeles interprète ja traducteur, saksa keeles dolmetscher ja übersetzer ning inglise keeles interpreter ja translator. Sellegipoolest ajavad neid mõisteid segi isegi tõlkimisega tegelevad inimesed ise või siis kasutatakse mõlemat sünonüümidena. 

 

Iga filoloog ei ole veel tõlkija

Tavaliselt arvatakse, et tõlkida oskab ja võib ainult võõrkeele filoloog või siis see inimene, kes mõnda võõrkeelt väga hästi oskab. Tõsi – ülihea keeleoskus on küll tõlkimisoskuse eeltingimus, aga see ei ole kaugeltki mitte kõik. Ka enamus kakskeelseid inimesi valdavad küll perfektselt mõlemat oma kodust keelt, aga adekvaatseid tõlke või tõlkijaid neist siiski ei saa. Seega ei piirdu siin kõik mitte ainult sellega. 

 

1% annet ja 99% tööd

On inimesi, kes tõlgivad intuitiivselt ja väga hästi, aga ka teisi, kes on saanud heaks tõlgiks või tõlkijaks oskusliku juhendamise tulemusel. Hea juhendamine on eriti oluline suulise tõlgi puhul. Levinud on arusaam, nagu oleks sünkroontõlgil aju ehitus teistsugune, kui nö. tavalistel inimestel. Pole kindel, kas see siiski nii on – enamus asju on siiski piisava treeninguga võimalik selgeks saada ja nagu iga teise elukutse puhul on ka neid inimesi, kellele tõlgi või tõlkija amet kindlasti üleüldse ei sobi. Küllap seetõttu võrreldakse suulist tõlget muusika või spordiga, kus võib küll tegu pisukese koguse loodusliku andega, aga enamus saavutatakse siiski suure tööga. Ning just selleks on maailmas olemas pidevat juurdeõpet saavaid koolitajaid ning vastavad õpetamismeetodid metoodiliseks juhendamiseks, kelle ja mille abil tõlgid ja tõlkijad jõuavad kiiremini selle tasemeni, milleni jõudmiseks iseõppinutel kulub aastaid.

 


« Atpakaļ